Vizita Traballu S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ho Delegasaun iha Munisípiu Viqueque, hodi hare besik implementasaun servisu Munisipál sira kona ba Poítika Desentralizasaun Poder Lokál

VIQUEQUE, Sabado 28 Marsu 2026 — Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, hamutuk S.E. Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Sr. Gastão Francisco de Sousa  ho Sua Exelénsia Ministru Obras Públika, Samuel Marçal, akompaña Sua Exelénsia Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hala’o vizita ofisiál ba Munisípiu Viqueque hodi haree besik servisu munisipál husi rezultadu “Avaliasaun Kondisaun Mínima” ne’ebé hala’o husi Ministériu Administrasaun Estatál (MAE).

Programa ida-ne’e hanesan parte ida husi preparasaun IX Governu Konstitusionál nian molok implementa Polítika Desentralizasaun Podér Lokál iha tinan 2027, hodi transfere podér no responsabilidade husi Governu sentrál bá nível lokál hanesan munisípiu nune’e povu bele partisipa diretamente iha governasaun no dezenvolvimentu.

Programa ne’ebé hala’o iha resintu Administrasaun Munisípiu Viqueque, perante Xefe Governu ho komitiva, Presidente Autoridade Munisipiu Viqueque Francisco Cruz Simões Gonzaga Soares, hahu ho aprezentasaun ne’ebé foka ba perfil Munisipiu Viqueque nian, inklui vizaun no Misaun, planu Estrategiku Munisipal ba tinan 2026-2030, estrutura funsionamentu Autoridade, estrutura programa, sub-programa no aktividade seluk.

Misaun mak promove kualidade Rekursus Humanus, liu husi edukasaun no formasaun profisional hodi sai agente ba transformasaun ekonomia, promove servisu saúde, edukasaun, investe Iha setor produtivu, promove setor privadu no hari instituisaun públika ho profisional.

PAM mos relata kona-ba planu investimentu Munisipal Tinan 2026-2030, forsa trabalhu Administrasaun Munisipiu Viqueque nian ba Tinan 2026. PAM mos informa kona-ba estrutura programa, sub-programa, atividade no alokasaun orsamentu. Relata mos kona-ba programa no alokasaun OGE iha Planu Asaun Anual Tinan 2024-2026, Planu Aprovizionamentu, total reseitas iha Tinan 2025.

Presidente Autoridade Munisipiu Viquque deskreve kona-ba implementasaun projetu PDIM 2023-2026, implementasaun projetu PNDS Tinan 2023-2026. Refere mos konaba kapasidade institusional hanesan progresu atinjidu, dezafius no estrategia ba futuru. PAM Viqueque, Francisco Simões informa mos kona-ba alokasaun orsamentu ba Programa Merenda Eskolar husi tinan 2025-2026.

PAM mos relata konaba fasilidade Saude. Iha Munisipiu Viqueque hanesan Centru Saude, Postu Saude iha munisípiu Viqueque Presidente Autoridade Munisipiu Viqueque mos relata konaba dadus benefisiariu Programa Bolsa da Mae Kondisional no Idosos Iha Tinan 2025. Iha setor Agrikultura, PAM informa area potensial sira mak hanesan natar ne’ebé balun produs no kultivu ona rezultadu diak ba populasaun sira.

PAM Viqueque, Francisco Simões mos informa kona-ba ekipamentus agrikola ne’ebé ezistente, merkadu Munisipal Viqueque, sitiu turistiku, dadus Estrada munisipiu Viqueque nian, Be-rural, dezenvolvimentu setor Infraestrutura, dadus asesu be-mos Iha area Urbana, asesu eletrisidade. Iha biban ne’e PAM agradese mos ba Governu Da-Sia nia esforsu nebe bele hadia dadauk ona estrada sira iha aréa munisípiu Viqueque. Ikus liu PAM Viqueque ko’alia mos kona’ba estratejia futuru hanesan pilar Sosial, ekonomia, Infraestrutura no enkuadramentu institusional.

Nu-entantu Iha intervensaun, Sua Exelénsia Ministru Administrasaun Estatál Tomás do Rosário Cabral esplika; Enkuadramentu Konstitusional ba Desentralizasaun, Normas Konstitusionais, Desentralizasaun, Organizasaun Administrativa, Poder Lokal, Prinsípiu Jerál Administrasaun Públiku ninian, no Lei N.º 8/2025 de 27 de Novembro Orçamento Geral do Estado para 2026. Lei Finansas Munisipal no lei Poder Lokal no Desentralizasaun Administrativa, no lei Eleitoral Munisipal, no Lei Suku.

S.E. Ministru MAE, esplika mos kona-ba Dekretu Lei nú 3/2016 de 16 de Marsu- alterasaun dalima DL 84/2023 de 23 Novembru kona-ba Estatutu Autoridade Munisipal no Grupu Tékniku Interministérial ba Desentralizasaun Administrativa, no DL Nu. 49/2023 de 23 de Agosto,  Orgânica do MAE, no DL 81/2023, 11 Outubru, alterasaun datoluk husi DL nú 6/2014, 26 Fevereiru, rekursu material no insentivu finanseiru ba lideransa komunitária, no servisu administrasaun Suku.

S.E. Ministru MAE, hatutan liu tan, DL Nu. 82 /2023 de 23 de Novembro, Autoridade Administrativa de Ataúro, no DL Nu. 33/2025 de 15 de Outubro Primeira alterasaun Decreto-Lei nu. 3/2017, de 22 de marsu, ne’ebé aprova Regime  Zonas Estacionamento  Durasaun Limitada, no Alterasaun Decreto-Lei nu. 84/2023, de 23 de novembru  husi alterasaun Decreto-Lei nu. 3/2016, 16 de marsu, kona-ba Estatuto Autoridades Munisipais no Grupo Técnico Interministerial para a Descentralizasaun Administrativa, no alterasaun DL nu.8/2013 de 26 de Junho kona-ba Programa Nacional de Desenvolvimento dos Sucos, no DL 4/2025 de 22 de Janeiro kona-ba Portal Municipal no Balkaun Uniku.

Iha S.E. Ministru MAE Nia apresentasaun mensiona mos kona-ba kada Munisípiu iha Síklu Eleitoral ida Eleisaun Poder Lokal sei hala’o atu hili Prezidente Munisipal no Vise-Prezidente, Deputadu Asembleia Munisipal, Númeru Deputadu sei bazeia ba Número Eleitores resensiadu iha área kada Munisípiu.

Munisípiu nebe Eleitores liu rihun 150 sei iha deputadus Munisípiu,(19) Munisípiu nebe Eleitores rihun 100 too 150 sei iha deputadus,(17). Munisípiu nebe  Eleitores 50 no menus hosi rihun 100, deputadus (15). Munisípius nebe Eleitores menus hosi rihun 50, sei iha deputadus,(13). Partidus polítikus de’it maka bele aprezenta Listas Kandidatus ba deputadus munisipais.

Iha S.E. Ministru MAE Nia apresentasaun rekomenda mos rezultadu AKM Viqueque nian mak hanesan; Sei rekomenda ba CRO atu konsidera proposta orsamentu nebe aprezenta husi Munisipiu, Hadi’a komunikasaun no kordenasaun servisu entre SekAM ho Diretur Servisu Munisipal, wainhira viajen sai husi Munisipiu tenki informa ba PAM.

Director Servisu Munisipal tenki obedese ba orientasaun husi PAM, tenki focus iha servisu fatin, Intervensaun polítika barak liu iha governasaun munisipal, Orienta ba PAM atu hola medida forte ba funsionariu nebé la-kontribui ba implementasaun atividade tuir PAA no narativa orsamentu aprovadu tamba Munisipiu Viqueque nia ezekusaun ki’ik liu kompara ho Munisípiu seluk. Rekomendasaun ne’e mos husu ba PAM atu atribui orden ba Ajensia Fiskalizasaun Munisipal hodi halo fiskalizasaun internal, mínimu tinan ida dala rua.

S.E. Ministru MAE, Sita mos Monografia no  Demografia atu PAM orienta ba APA hodi fo instrusaun ba tékniku IT atu hato’o relatoriu mensalmente kona-ba Monografia no Demografia, Dadus mensionadu tenki hato’o mensalmente. Rekursus Humanus, Estrutura hotu iha Munisipiu presiza atu kompriende didi’ak hierarkia servisu nian, hodi nune Nesesita atu reforsa asisténsia téknika no formasaun iha Gabineti Apoiu Autoridade Munisipal nian (destakamentu tekniku husi MAE ba Munisípiu, Formasaun Espesializada hodi reforsa kapasidade rekursus humanos iha Munisipiu.

S.E. Ministru, apresentasaun  mos observasaun jeral husi MAE, mak hanesan; Iha início tinan, Autoridade Munisipal tenki aprezenta planu orsamentu no planu aprovizionamentu hodi hetan aprovasaun husi Superior Tutela antes  atu implementa Ezekusaun orsamentu tuir kategoria no tengki iha kabimentu orsamentu molok emiti CPV (Commitment Payment Voucher), Planu Asaun Anual, orsamentu Munisipal ho nia ezekusaun, Programa, Planu Investimentu Munisipal no planu aprovizionamentu hotu tengki publika iha Portal Munisipal.

Presija kontrolu ho efetivu iha implementasaun Programa Desenvolvimentu iha PDIM ho PNDS, inklui monta kuadru informasaun projetu kompleta ho nia orsamentu iha fatin implementasaun projetu nian Konsidera planu despezas hodi bele kontrola orsamentu iha kategoria transferensia públika nune’e bele fasilita implementasaun atividade tuir nia tempu.

Diretur Servisu Munisipal presija iha kalendariu implementasaun ba programa aprovadu ho baze ba Planu Asaun Anual Presija halakon sentimentu “egoismu” iha servisu fatin no nesesita komunikasaun, kordenasaun diak iha fatin servisu. Diretor Servisu Munisipais atu submete relatoriu atividade mensalmente ba PAM, nune’e bele justifika despezas, no PAM tenki atribui ordem ba Ajensia Fiskalizasaun Munisipal hodi realiza fiskalizasaun ba servisu administrativu, tinan ida dala rua, no Haforsa kordenasaun servisu husi nivel Munisipiu to’o Aldeia.

S.E. Ministru MAE, Tomás do Rosário Cabral, relata mos eskola sira hetan Benefisiáriu Programa Merenda Eskolar ba tinan 2025 nian, husi total Eskola tuir Postu Administrativu. Merenda Eskolar Sub Total Ensinu Pré-Eskolar, Ensinu Báziku Lacluta; 3691.9122.281, Ossu; 19241434.335, Uatu-Lari; 2914.5624.853, Uatu-Carbau; 1921.8232.015, Viqueque Vila; 9386.7707.708, TOTAL1.982.

Ikus liu iha konkluzaun, Sua Exelénsia  Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão husu atensaun ba Viqueque-oan sira atu prepara-an didiak hodi investe nune bele desenvolve munisipiu Viqueque. S.E. Primeru Ministru husu Viqueque-oan sira atu tau atensaun ba jestaun no Kalendariu Ezekusaun, prinsipalmente programa Merenda Eskolar. Hadia no hasa’e kbi’it husi Postu Administrativu tun ba Suku no Aldeias nu’udar parte ida atu bele haka’at ba Poder Lokál.

Xefe Governu mos husu Autoridade Munisipiu atu fo atensaun ba setor privadu nu’udar parseiru servisu hodi partisipa ativa iha prosesu dezenvolvimentu Munisipiu Viqueque.

Pontu importante ne’ebé Primeiru-Ministru insisti mak povu munisipiu Viqueque tenki prepara-an ho hanoin ida deit dezenvolve imi nia munisipiu, no husu ba Viqueque-oan sira mak hatene diak liu potensialidade sira no Rekursu sira iha imi nia munisipiu, S.E. Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão husu ba Viqueque nia oan sira atu bele utiliza osan povu nian tenki uza ho didiak hodi fó benefisiu duni ba povu Viqueque.

Dala ida tan Xefe Governu husu ba dirigentes Munisipiu Viqueque atu evita hahalok, familiarismu, Sukuismu, Partidarismu iha prosesu saida deit mak hala’o iha Munisipiu ne’e, maibe ho hanoin ida deit dezenvolve Viqueque.

Entretantu, Munisípiu Viqueque nia kapital mak Viqueque ho nia Área liu 1.800 Km2 no total populasaun 102, 430 ne’ebé mak ko’alia lian Makasa’e, Tetum terik, Naueti, Midiki no Kairui. Munisípiu Viqueque kompostu husi Postu Administrativu 5 hanesan Postu Administrativu Viqueque , Lacluta, Ossu, Uatu-Carbau, Uatu-Lari no inklui suku hamutuk suku 38.

Iha sesaun husu no hatan, autoridade lokál sira no povu Viqueque antuziazmu makaas hodi espresa sentimentu kontente bá politika IX Governu Konstitusionál kona-bá polítika desentralizasaun podér lokál ne’ebé sei implementa iha tinan tuir mai. Iha kritika balun liga ho mekanizmu servisu munisipál nian ne’ebé sei mosu fallansu maibé maioria deklara katak, munisípiu ne’e prontu ona atu simu desentralizasaun no podér lokál.

Aktividade sorumutuk ba apresentasaun kondisaun minima ba munisipiu Viqueque remata ho foto hamutuk ho estrutura  Autoridades munisípal Viqueque nian, lider lokál sira, no komunidade sira ne’ebé partisipa iha sorumutuk AKM iha resintu Administrasaun Munisípal VIQUEQUE, inklui membru Governu sira mak hanesan, S.E. Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, S.E. Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, S.E. Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, S.E. Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, S.E. Ministra Solidariedade Sosial no Inkluzaun, Verónica das Dores, S.E. Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, Tenente Jenerál Falur Rate Laek.

Remata

Medi@Mae_2026